Prantsusmaa
põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is
ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu
ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is)
on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik) ning mõned
Prantsusmaa tasasematest aladest.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala,
keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb
peamiseltvulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud.
Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo, millel on vanu
koonuseid ja kraatreid. Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida
liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised
platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi
mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.
annaabi.ee 
