Kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad pereelu ja inimsuhteid
Ka minu enda generatsioonis on muidugi virtuaalsusse sukeldumine väga levinud, aga
minust isiklikult on see üldplaanis mööda käinud ma pole kunagi mõistnud, kuidas
arvutimängudesse jms. irdumine ära ei tüüta. See maailm on ebareaalne. See ei puuduta meid.
Kui kogeme seiklusi, kogemusi ja adrenaliini ainult sel rindel, mis ei seostu mitte kuidagi
moodi meie isiksustega, siis kaugeneme aina enam kõigest, mis meie ümber päriselt on,
kaasaarvatud inimestest. Neist ehk peamiseltki. Palju ekraanijõllitamist muudab inimese
võrdlemisi tuimaks ja apaatseks, tema emotsioonid moonduvad, ta ei pruugi enam aduda, mis
tõepoolest ümberringi toimub. Lõppkokkuvõttes me ka suhtleme omavahel niiviisi aina
vähem. Igaüks jõllitab oma ekraani ja see ongi koosviibimise aeg küllaltki omane 21.
sajandi perekonnale. Kui neis asjus suudetaks piiri pidada, oleks juba kenasti. Muid huvisid,
muud maailma enda ümber ära unustamata võib ju ka endale pakkuda vaheldust. Aga on