Barokiajastu kokkuvõte
sajandi
esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi basso continuo või väikese ansambli
saatel. 17. sajandi algul võis kohata väga erinevates vormides soololaulu ehk aariat
lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust kuni lihvitud stiilis poeetilise soolomadrigalini.
Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud variatsioonilised, pidevalt korduvale
bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad.
17. sajandi peamiseis vokaalzanreis kantaadis, oratooriumis ja ooperis kujunesid
aegamööda ka kindlad aariavormid ja tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt
korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-
capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja
enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja
seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo"