parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit riigiamentikke ametisse, val presid, korr rahvahääletusi, riigieelarve vastuv, välislepingud (kõik väl.lep tuleb pralam-ga enne läbi rääkida), kontr valitsuse tööd (minstrid annavad parla ees aru). Eluiga 4a, kui presid laiali ei saada ( ei suudeta riigieelarvet vastu võtta, kui 3 järjestikust peaminsitri kandidaati ei suuda valits mood, seaduseelnõu tagasilük referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum. Bush Obama olid.VALITSUS: moodust president, kes pakub peaminsitri, kelle kiidab heaks parla. Val võib olla 1 v mitme-parteiline; koalit 60 kohta (Ref 31, IRL 19, sotsid 10), Eestis enamusvalitsus. Vähemusvalits: kui koalits oleks 100/50 v vähem. ÜL: 1) seadus- v
millal, kes ta on ( mao endine rindekaaslane), nägi et tehakse valeid otsusi. võtab ette oma poliitikat. Väga suurte muutuste aeg. 1920.aastal Pekingi ülikooli juures tekkis marksistlik ühendus. Seal olid oma pealinna inimesed, samal ajal asutas analoogse rühmituse Hunani provintsis Changshas. Umbes samal ajal liitus marksistlike üluõpilastega ka Deng Xiaoping. Kui Hiinasse saadetakse USA-st, siis see on märk, et muutused. Programm: kohtus Mao Zedongi ja peaminsitri Enlaiga, külastas tehaseid, põllumaid, käis Hiina müüril. Oli väga oluline, kuigi suhted ei paranenud kahe riigi vahel aga Hiina positsioon maailmas tõusis kõvasti. Riikide esimesed saatkonnad luuakse alles 79. Deng Xiaoping. Peale Mao Zedongi surma järgmiseks Hiina kompartei juhiks. Kultuurirevol. Ajal peaministri asetäitja, hiina meedia tegevust ei kajastanud ehk oli ebasoosingus. Kuulus pragmaatikute leeri, ainuke omamoodi opositsioon kompartei ees
annaabi.ee 
