Eesti 1920 - 1937
rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest
riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast.
See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli
riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel
toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja
lisaks oma peaministriametile. Nii riigikogu kui riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934,
kuid enne seda seati üles kandidaadid. Kandidaate oli neli ning kõigis maakondades toimus
allkirjade kogumine ühe või teise kandidaadi toetuseks. Kõige rohkem tuge sai Andres Larka. Teise
koha sai Johann Laidoner. Kolmas oli Konstantin Päts. Neljas August Rei. Kui valimised oleks
toimunud, poleks Päts tõenäoliselt riigivanemaks saanud. Oli oodata, et ka riigikogus saavad enim
annaabi.ee 
