"pealuudesse" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kes ei karjunud ja kes ellu olid jäänud, vaatasid üles. Kaks sulatina juga langesid ülalt alla ja otse tihedasse rahvahulka. Inimeste meri vajus nagu lohku keeva metalli all, mis seal, kuhu ta langes, jättis järele kaks musta auravat auku, nagu seda teeb kuum vesi lumme langedes. Poolsöestunud surijad vingerdasid ja kisendasid valust. Kahe peamise joa kõrvalt lendasid koledad vihmapiisad laiali teiste ründajate peale, tungides tuliste puuridena nende pealuudesse. See raske tuli tärkis rahvast tuhandete rahetükkidena. Südantlõhestava kisaga jooksid hulgused laiali, visates palgi laipadele. Polnud vahet julgete ega argade vahel, kõik panid plagama ja teistkordselt tühjenes kirikuesine. Kõigi silmad pöördusid kiriku fassaadi ülaosa poole, 407 kus tõepoolest midagi eriskummalist sündis, ülemisel galeriil, fassaadi keskmise roseti kohal põles kahe kellatorni vahel suur lõke, sädemeid üles keerutades. Vahetevahel viis tuul