Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)
Ta kandis pikk ja rasket oda, sirget
mõõka, vasakus käes oli tal kilp ning peas oli rauast kiiver. Keha kaitses soomusrüü. Raske relvastusega oli
ta väga kohmakas. Rüütliväed olid suhtelised väikesed. Lahingus rivistusid nad pikka viirgu. Vaenlaseid
vangistati ning nende eest nõuti lunaraha. Sõdimisest vabal ajal armastati süüa, juua, pidutseda, jahti pidada
ja turniiridel osaleda. Võitja sai tavaliselt auhinnaks võidetu relvastuse. Keskaegsetele turniiridele kogunes
palju pealtvaatajid.
7) Viikingid ühiskond, retked
Viikingiteks nimetatakse Muinas-Skandinaavia meresõitjaid. Nad on tänapäeva rootslaste, taanlaste,
norralaste ja islandlaste esivanemad. Viiking tuleb sõnast vik, mis tähendab laht. Viikingite laevu nimetati
drakkariteks. Viikingid tegutsesid esialgu Läänemeres ja Põhjameres. Alates 9. sajandist muutusid nad
Lääne-Euroopa suurimaks hirmuks. Nad sõitsid mööda Euroopa jõgesid, Vahemerd, Musta merd. Nad olid
ka kaupmehed
annaabi.ee 
