Metsatulekahjud
Tulekahju saab tavaliselt alguse väikesest põlengust: lõkkest, suitsuotsast, mingist sädemest
vms. Täiesti tuulevaikse ilma ja tasase maapinna korral tekib tulekolde ümber ringikujuline
tulekahju. Vähimagi tuule korral aga hakkab tuli levima allatuult suunas. Kallaku peal levib
tuul kiiremini ülesmäge, aga vastutuul võib seda ka pidurdada. Koos allatuult levimisega levib
tuli ka külgede suunas, kuid märksa aeglasemalt kui allatuult. Kõige aeglasemalt levib tuli
pealttuult suunas. Tugeva tuule korral võib isegi peatuda. Määb ida tugevam tuul, seda enam
tuleb pöörata tähelepanu allatuult suunas kustutamisele ja seda vähem on muret vastasküljega.
Klassikaline põlenguala on pirnikujuline, selle süttimiskoht jääb ,,pirni" kitsamasse kohta.
Mida tugevam tuul, seda väljavenitatum on tulekahju konfiguratsioon.
Pinnatuli
Pinnatuli on kõige sagedasem, kõigist ülalnimetatutest esineb seda 90-95% juhtudest.