Dendroloogia
Vaher on
nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik
hilis- ja varakülmade suhtes.
Haigustest kipuvad vahtraid eriti parkides kimbutama ja südamemädanikku esile
kutsuma vahtratarjak (Oxyporus populinus) vanemate tüvede alaosas näeme korrustena
paiknevaid heledaid seene viljakehi ja soomustorik (Polyporus squamosus), mille heledad
viljakehad kasvavad mitukümmend sentimeetrit suureks ja on tumedamate soomustega
pealtpinnalt kaetud. Ka pealtpoolt karvaste viljakehadega põhjanarmik (Climcodon
septentrionalis) tabandab vahert ja lühendab tema elupäevi. Pargis jalge all sahisevatel vahtra
sügislehtedel märkame tihti mõnesentimeetrise läbimõõduga musti laike. Haiguse nimi on
vahtra pigilaik (Rhytisma acerinum) ja selliseld vahtralehti võime kohata juba alates juulist
kuni lehtede langemiseni. Palju pahandust see seenhaigus ei põhjusta ja saastunud linnaõhuga
paikades esineb teda harva