V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
Ta ägedus ei suutnud üldist rõõmupuhangut vähendada. Asi paistis kõigile nii kummaline
ja pentsik olevat, et meeletu naer ulatus isegi vastuvõtusaali seersantideni, nende
piigikandjateni, kelle juhmus kuulus nende mundri juurde. Ainult Quasimodo oli ikka veel
tõsine, sel lihtsal põhjusel, et ta midagi aru ei saanud, mis ta ümber sündis. Kohtunik, kes
üha rohkem vihastus, arvas, et ta peab samas toonis jätkama, lootes sellega kohtualust nii
koledasti hirmutada, et see kaudselt pealtkuulajatessegi mõjuks ja neisse aukartust
sisendaks.
«Ah, teie raiskuläinud, alatu kelm, kes te olete, mõtlete veel mõnitama hakata Chätelet'
kohtunikku, kelle kohus on Pariisis avalikku julgeolekut kaitsta, kelle ülesanne on järele
uurida kuritegusid, seaduserikkumisi ja halbu elukombeid, valvata kõigi elukutsete üle ja
mitte lubada monopoli, tänavaid korras hoida, takistada sulgloomade, kodu- ja
metslindudega hangeldamist, valvata põletispuude ja muu metsamaterjali õige mõõtmise