Viikingi, keldi ja germaani hõimud
Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr
Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Ülerahvastatuse tõttu
tungisid keldid Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse.
Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist
esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva
joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised
kujutised.
Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala
asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr
Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid
vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis,
annaabi.ee 
