meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse. Informatsiooni ja meelelahutuse vaheline pinge on alati olemas – lugu peab olema põnev ja müüv, aga samas ka tõsiseltvõetava infosisaldusega. See pinge liigub kord ühele, kord teisele poole. Keskne teema, kuidas ajakirjandust teha, on üks probleem tänapäeval. Uudislugude pealkirjades on ainsus löövam kui mitmus. Pealkirjavorm on tsitaadi moodi, kaotatud on saatelause ja jutumärgid, alles vaid ütleja ja koolon. Uudistekstid on polüfoonilised (eri kõneleja häälte segunemine), intertekstuaalsed. Uudise info saadakse allikatest ja paneb kokku, mitte ei kirjuta oma peast midagi, vaid vahendab talle öeldut. USA ajakirjanduse mõjul on 90ndatel tulnud Eestisse põhimõte, et olulisimad on tsitaadid ja allikad – nii kaovad žanripiirid. Uudis- ja arvamusloo segunemisel tekib uudisarvamus. Uudise
annaabi.ee 
