Ryoji Ikeda. Supersümmeetria
Minu jaoks on kvantfüüsika keerulise teooria mõistmine ning seoste leidmine selle
teooria ja eksperimentaalse elektroonilise muusika vahel üsna keeruline. Seetõttu osutus
Kiwa arusaam näitusest mulle kohati raskesti mõitsetavaks.
Siiski, vähese aja möödudes tekitas Ryoij Ikeda audiovisuaalne installatsioon
„Supersümmeetria“ minus mitmeid mõtteid, millest suutsin välja töötada oma teooria, mida
see ekspositsioon võiks minu arvates edasi anda. Pealkirjastaksin selle teooria järgnevalt:
„Kuidas inimene funktsioneerib?“ ja jagaksin nelja etappi.
Teooria esimeses etapis näitas prožektor seinale pilti, kuhu tekkis valgeid osakesi.
Neid nimetaksin ma algosakesteks, mis inimeses on. Algosakestest moodustus kihiline
kujutis, kus osakesed ise ühinesid. Selle etapi pealkiri oleks „Raku ja rakukihtide teke“.
Teises etapis ilmusid arvutiekraanidele tähemärkide jadad, millest pidid moodustuma
annaabi.ee 
