Upwellingute piirkonnad ookeanides
Mõlemad
protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need
nähtused piki mandrite läänerannikut. Upwelling ja downwelling on ühe ja sama
nähtuse erinevad arenemisasted, reaalsuses toimub järjepidev vete tõusu ja
sukeldumise vaheldumise protsess, st upwelling’u downwelling’uga asendamine. Selle
nähtuse tulemusena tulevad süvaveed ookeani pinnale, pealisveed lähevad aga
sügavusesse. Kuna basseini pinnale tulenevad süvaveed erinevad pealisvetest
temperatuuri ning biogeensete ja teiste ainete sisaldumise poolest, avaldub see selle
pealisvete karakteristirute mahuliste anomaaliate kujul. Peale teadusliku huvi
upwelling’u vastu on tekkinud huvi samuti sellepärast, et püsivad upwellingu alad on
bioloogiliselt produktiivsemad ja kalarikkamad ümbritsevate ookeani aladega
võrreldes. Peale selle, anomaalse temperatuuriga vete olemasolu mõjutab
ilmastikuolusid ning Maa kliimat. [2,7]
1.2. Upwelling’u tekkimine