3 1. UPWELLING’U MÕISTE JA MEHHANISM 1.1 Upwelling’u definitsioon Upwelling ehk süvaveekerge (ingl. keelest, up – ülespoole, well – tulvama) – süvakihtidest pärineva külma vee tõus (ookeani) mere pinnakihtidesse [4]. Süvaveekerke piirkonnad on piiratud alad, kuid tõusnud veed ning nende mõju okeanograafilistele tingimustele võib levida sadadele kilomeetritele. Süvaveekerke vastandnähtus – downwelling on pealisvete sügavusse sukeldumine. Mõlemad protsessid võivad esineda igas maailmamere alas, aga kõige iseloomulikumad on need nähtused piki mandrite läänerannikut. Upwelling ja downwelling on ühe ja sama nähtuse erinevad arenemisasted, reaalsuses toimub järjepidev vete tõusu ja sukeldumise vaheldumise protsess, st upwelling’u downwelling’uga asendamine. Selle nähtuse tulemusena tulevad süvaveed ookeani pinnale, pealisveed lähevad aga sügavusesse
mis mitusada meetrit tornist eemal ankurdati. Peale seda eemaldati 38 m3 pinnast torni ülespoole kerkinud serva alt. Sellega väänati torni sigeks 45 cm. Teisel katsel 2008a. eemaldati veel sama palju pinnast, ning torn suudeti lõpuks stabiliseerida. Vajumine lakkas. 4. Kirjeldage geotehnilisi protsesse ja nähtusi Nähtused ja protsessid. Iseloomustage kivimite murenemise põhjused ja tagajärgi. Geotehnika käsitleb järgmisi protsesse. Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine,
annaabi.ee 
