August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
Laota temale siis ka
riie peale ja seo londiga kinni!
MARGUS. Küll saab! (Õue ära.)
PERENAINE. Saite ikka eluga koju, ei murdnud hundid
teid ära?
PEREMEES. Ei olnud meil viga midagi. Ei näinudki teisi.
JAANUS. Eks nende kõlin ikka läinud läbi Pähnipalu Sooniite poole. Siis
olid ka vanal ruunal jalad!
PERENAINE. Meil tahtsid või tuppa tungida!
PEREMEES. Jah, niisuguse ilmaga on nad näljas!
VANAEMA (tähtsalt). Nad on kurjad, et ühte sõsarat kirikutulbas peksti!
PEREMEES (pealisriideid ära pannes, raskelt). Jah, hirmus see oli, ja veel
niisuguse külmaga! Mina küll vaatama ei läinud, aga - eks teised ikka
käisid!
JAANUS. Raudaas oli ümber kaela ja teine ümber keha. Siis timukas lõi...
MANN (ema ümbert kinni hoides). Näin, mina pelgan!
PERENAINE. Jah, pelga, latseke, pelga pattu!
JAANUS. Seni kui ta neile kätte ära närvetas, pea rippuma jäi ja suu vait. Võtsid
küll veel sambast maha - mis valmis, see valmis!