August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
VANAEMA. Tea jah, kuhu nad nõnda hilja peale jäävad!
Vaikus. Ei ole kuulda muud kui tuule tuhinat ja vokiratta vurinat.
MANN (on jälle savikule roninud ja raamatu võtnud, veerib). E-si, es, si-isi,
esi-, mi-e me esi-me-, ni-e ne, esi-me-ne, pi-e-a pea, ti-ü-ka tükk, pea-tükk...
Korraga õues huntide ulumine. Kõik kohkuvad.
MANN (hirmul). Hunt, näin, hunt!
VANAEMA. Ära nimeta, latseke, ära nimeta nimepidi! Metsakutsa saab
kurjaks!
MARGUS (on ukse pealislaua lahti lükanud; külma auru ja tuisku tungib
tuppa; selgesti on kuulda, kuidas huntide kisa kaugemale läheb ja eemalt
kostab).
PERENAINE (kohmetult). Keela ja kaitse! Küll lähevad häbematuks, sest ajast
kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad!
VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on!
PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule!
MARGUS (julgustavalt). Esäl on püss ree pääl õlgede all.
PERENAINE (murelikult). Püss kõdus
annaabi.ee 
