Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile
Tellistest ja paest võlvid on kesklöövis kuplitaolised, kitsastes
külglöövides aga pikaks venitatud ristvõlvid.
Võlve kannavad kaks paari saledaid ümarsambaid, mis moodustavad kesklöövis
ruudukujulise põhiplaaniga võlvikud. Ainulaadsed on kooris ja pikihoone idapoolses travees
konsooliotstelhkujutatuddmaskpead.dÜldmuljeltdongkirikgavar,dõhulinefvalgusküllane.
Aastatel 1865 1867 ehitati neogooti stiilis läänetorn (arhitekt J. G. Mühlenhausen).
Lääneportaali kohal on pealiskivi, mis näitab torni ehitamise algust. Juba 1741. aastal oli
kirik saanud puust torni, mis aja jooksul mädanes ning hoone jäi jälle tornita.
Kunstivarade poolest on Türi kirik rikkalik. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist.
Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad kaks 17. sajandist pärit rõngasristi , mis asusid
kirikuaias.
( www.tyri.ee/public/files/kirik.rtf )
16
5.2 Pöide Maarja kirik