Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
Pikatundlalised ehk sääsed on
enamasti saleda ja pika kehaga, pikkade jalgade ja tundlatega. Tiivad on enamasti kitsad ja
suhteliselt pikad. Vastsetel on peakihn hästi arenenud, suised mälumistüüpi. Sääriksääsklased
on suhteliselt suured (20-30 mm), pikkade, kergesti murduvate jalgade putukad. Tiivad on
kitsad, rikkaliku soonestusega. Vastsed arenevad osal liikidest pinnases, osal vees.
Pistesääsklaste vastsed arenevad vees ja toituvad orgaanilisest hõljumist või taimede
pealiskasvust, nukud on komakujulised, jässaka rindmikuga. Valmikutel on pikad suised, mis
emastel putukatel on kohastunud vere imemiseks peamiselt soojaverelistelt loomadelt. Isased
sääsed toituvad nektarist. Hallasääsk on tuntud malaaria plasmoodiumi levitajana. Eestis on
põhilised vereimejad metsa- ja laulusääsed. Eestis on levinud sääse Culex pipiens pipiens
alamliik, kes ründab peamiselt linde. Alamliik Culex pipiens molestus ehk majasääsk elab
looduses soojematel aladel (Lõuna-Euroopa)
annaabi.ee 
