MIKROORGANISMID
Pigmentide mitmekesisus võimaldab vetikail
asustada meres eri sügavusi (puna- ja sinivetikad
kasvavad kuni 180 m sügavusel). Vetikate varuained on
tärklis ja teised süsivesikud, rasvad ja õlid.
Enamik vetikaid on lühiealised, nad poolduvad ühe
ööpäeva jooksul mitu korda; pruun-, puna- ja
rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. Vees
hõljuvad vetikad vabalt (plankton), lamavad põhjal või
on sellele kinnitunud (bentos), paljud kinnituvad ka
teistele organismidele (pealiskasv). Vetikad toodavad
põhilise osa Maa hüdrosfääri esmasest orgaanilisest
ainest (aastas umbes 30 miljardit tonni). Neist toituvad
mitmesugused veeloomad, sealhulgas
planktontoidulised kalad. Suured merevetikad on
toiduks Aasia ja Lääne-Euroopa rannarahvastele, neid
tarvitatakse ka tööstustoorainena (näiteks agari ja
karotenoidide tootmisel).
16
Vetikad on nagu bakteridki olulised veekogude
annaabi.ee 
