Pulmad peiukodus
Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles
19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja
sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise
kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt
erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis,
Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis
(Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda
terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks...
Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi
põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja
uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne-
Eesti traditsioonis kuulus see toiming pulmade lõpetamise tseremooniasse.