"pealinnaromaan" - 1 õppematerjal

Taani raamatukultuur

Suurim realist sellest põlvest on Henrik Pontoppidan (1857- 1943), kes erineb oma käsitluslaadilt varematest naturalismiaja kirjanikest. Ta astub välja kõige ebaehtsa, ebaõige ja dekatentselt ebaterve vastu Taani ühiskonnas. Tema esimeses suures romaanitriloogias (Muld, Tõotatud maa, Kohtumõistmispäev 1891-95) leiavad käsitlemist sajandi keskpaiga tähtsamad päevaküsimused. Tema 8-jaoline teine suurromaan ,,Õnne Peeter (1897-1904) on radikalismi ja positivismi aegu käsitlev pealinnaromaan. Lõpuks suurromaan ,,Surma riika" (8 rmt. 1912- 16). 1890ndate aastate otsinguid iseloomustab uue poeesia taotlemine, naturalismist lõplik äralangemine ja põgenemine elu tõelikkusest ja askeldusist puhta kunsti valdkonda. Ka selle aja uued kirjanikud olid alguses naturalismi toetajad, hiljem aga tekkis neil sellega lõhe. Müstik Johannes Jörgensen (1866- 1956)- läks katoliku usku, lüürika omad ühisjooni prantsuse dekadentidega; Vigo Stuckenberg (1863-1905)- andekas luuletaja ja