Rahvariided ja nende tähtsus tänapäeval
traditisoonid. Kui mujal Eestis (v.a. Kihnu saar) kadus rahvaõivaste kasutamise traditsioon
igapäevaelus 19. sajandi keskpaigaks, siis Karksi ja Halliste kihelkonnas olid nad kasutusel
19. sajandi lõpuni.
Seejuures olid Halliste ja Karksi kandi rahvariided kõige vanemat tüüpi rahvariided Eestis
üldse, kuna need polnud mõjutatud moesuundadest.
Näide Halliste ja Karksi rahvariiete kohta.
Naised kandsid vanemat tüüpi pealinikuid ja rätte, samuti kokkuõmblemata vaipseelikuid,
mida seoti vööga.
Mehed kasutasid vanapäraseid pikki pükse, mujal Eestis kanti põlvpükse.
Naiste seas oli populaarne puusapõll, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta
pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Kuid Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll
populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi kuid neid võib leida ka muusemite kogudes.