Muinaseestlased
säiluvuse tõttu on enamasti lagunenud. Teatud määral on neid leitud liivlaste
matustest. Suuremate ja pikemate spiraalidega kaunistati rõivaste nurki, samuti naiste
peakatteid. Viimaseid on leitud eriti Saaremaa 12. sajandi lõpu laibamatustest.
Kumna hõbeaarded
Naiste rõivastus
Niipalju, kui on teada, kuulusid Eesti 12.13. sajandi naise rõivastuskompleksi
särk, vaipseelik, umbkuub või pihikseelik, peakate (pealinik või rätik), jalamähised,
sõba ja põll. Rõivad vöötati nahast või kõlapaelast vöödega. Riietus oli paikkonniti
erinev ning ka ühes kohas ei kandnud kõik naised täpselt ühtmoodi rõivaid.
Alussärkidest pole midagi teada, kuid ilmselt olid need sageli valmistatud linasest
kangast. Suvel soojade ilmadega ning igapäevatööd tehes kantigi ainult särki, talvel
külmaga võis aga umbkuue all olla mitu villast särki pealistikku. Lõua alt kinnitati
annaabi.ee 
