Kreeka poliitiline ajalugu
järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII
aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV
aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu
Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks.
Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte Küklaadide
jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete
pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne
kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest
hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt
tähtsaim Knossos. Küklaadidel kujunes omapärane regionaalne kultuur, mida
iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga
osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti
annaabi.ee 
