Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus
Peagi aga jäi tööviljakuse areng
samaks ja seda pärssisid ühiskondlikud suhted, võimu monopol, seega sai areng olla
ekspansiivne ehk laienev. Tõi kaasa konfliktid, nt riikide vahel samas ka uute ressurside
otsimine väljastpoolt. Tingis sidemete loomise barbaarse maailmaga. Sidemed ja huvi
vastastikune, kaubavahetus. Ülikud vahendasid sealt metalle jne tasuks andsid oskused
pronks relvade valmistamiseks. See võimaldas barbaritel ka oma võimu naabrite hulgas
suurendada. Nende pealikel tekkis saamahimu ja nii nad provotseerisid rüüsteretki
tsivilisatsiooni aladele. Teatud ühiskonna demokratiseerimine toimus raua ajal e teise
aastatuhande teisel poole. Seda rohkem, töötlemine hõlpsam ja seetõttu hakkas raud rohkem
levima erinevates ühiskonna kihtides, hakkas levima ka tootmisse(mittea ainult relvad nagu
enne) tõi kaasa tööviljakuse kasvu ja kuna oli laiadele massidele kätte saadav tõi kaasa ka
demokratiseerumise
annaabi.ee 
