"pealevalgu" - 1 õppematerjal

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

veemahutavusega 2. parasniisked ­ suure veemahutavusega liivsavi lõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) ­ gleistunud mullad ­ soostunud mullad, mis on väljakujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillarvöötme või põhjavee mõjutusel. 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) ­ gleimullad.- glei- ja soomullad, kus põhjavesi on mullaprofiilis ja soostumist põhjustab ka pealevalgu pinnavesi 5. ebastabiilne ­ kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 40. Mulla õhk- ja õhureziim. Mullaõhu moodustavad: 15  1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhu koostis erineb etmosfääri õhu koostisest selle poolest, et selles on rohkem süsihappegaasi ja vähem hapnikut.