Eestlaste relvastus Vabadussõjas
Aga Viru rindel toimusid vaenlase tõsisemad uued kallaletungid juba jaanuarikuu lõpul.
Punaarmee rünnaku peamiseks eesmärgiks oli Narva linna taasvallutamine. Narva kaitseks oli
ehitatud Narva jõe idakaldale tugevasti kindlustatud kaitsepositsioon. Positsioonil valmistatud
kaevikutes olid meie jalaväeosad alaliselt valvel. Selleks olid erilistesse pesadesse välja
pandud kuulipildujad.
Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis. Punaarmee pealetungisuundadeks kujunesid
Ruhja, Valga, Võru ja Petseri.
Nende lahingute käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes
ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale. Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning
haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist
väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile
annaabi.ee 
