5. märtsil vallutati Vepsküla, sillapea likvideeriti lõplikult 6. märtsi kesköö paiku. Narva jõe läänekallas oli venelastest puhas. H.Riipalut autasustati I klassi Raudristiga ja edutati 45. rügemendi ülemaks. 6. märtsil pommitasid punakotkad tühja Narva linna, mis tehti koos Eesti Laskurkorpuse kahurväe toetusel maatasa. Järgmise päeva õhtul algas rusudeks muudetud Narva pommitamine uuesti! 8. märtsil pommitati Jõhvit ja Tapat. Samal päeval alustas Narva lähistel pealetungioperatsioone venelaste 2. löögiarmee. Tule avas üle tuhande suurtüki ja miinipilduja, millest paisati lääne poole üle 100 000 mürsu ja miini. Jaanilinna sillapead ründavad punaarmee väeosad löödi Nordlandi ja Nederlandi meeste jõududega esimese kolme päeva jooksul tagasi. Nordland ja Nederland jäid oma kohtadele püsima aprillikuu keskpaigani. 9. märtsil pommitasid punalendurid meeletus vihas kaitsetut Tallinnat. Nendel pommitamistel kasutati ka ameerika-inglise lennukeid
RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone. - pealetungioperatsioone Vastavalt JVB ülema poolt püstitatud üleannetele viivad JVBr lahingüksused läbi lahingutegevust, kasutades selleks alljärgnevaid lahinguliike: - kaitse, - viivituslahing. - rünnak Kaitse- ja viivitusoperatsioone iseloomustab mitme lahingumeetodi samaaegne kasutamine. Ründeoperatsioonide puhul kasutatakse harva erinevaid lahinguliike. Jalaväepataljoni võimed, tugevused ja nõrkused. Jalaväepataljon on Jalaväebrigaadi (JvB) koosseisu kuuluv ja JvB koosseisus võitlev
annaabi.ee 
