Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108)
Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on
illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus
inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga,
omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel
teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib
olla ohtlik saarele, olemata samas oma olemuselt negatiivne.
Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust
poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu.
,,Kuid mida võiksimegi oodata ajastul, kui kristluse ametlikud eestkõnelejad näitavad üles
võimetust mõista usulise kogemuse põhialuseid! Ma tsiteerin siin järgnevalt lauset, mis on
annaabi.ee 
