"pealesurma" - 1 õppematerjal

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

matmiskombestikus ja ristid kaelas, võis olla ka kirikuid ja kabeleid. Katolik kirik tundis eestimaa ristiusustamise vastu suurt tungi ja 1070 a saatis ta misjonitööd tegema munga Hiltinuse, kuna ta oma tööd ei saavutanud siis pühitesti Eestimaa peapiiskopiks prantslane munk Fulco, kes sai norrast abilise Nicolause. Henriku krooniks on nimetatud ka mõningaid ristitud eestlasi. Alguses ei suhtutud ristiusku vaenulikult, peale seda kui seda hakati pealesurma siis. Saksakaupmehed tahtsid paremaid sidemeid venelastega ja tulid siia merdmööda, nende kannul olid misjonärid kes hakkasid ristima. Ristiti peamiselt poliitilistel põhjustel. Toimus rooma ja kreeka katolikukiriku võitulus ja et rooma võidaks tahtis ta eestlased ristida ning selleks oli vaja välja tõrjuda ketserlus.. II KESKAEG X VANA-LIIVIMAA RIIGID JA PÕLISRAHVAD