Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAASKEEVITUS gaaskeevitusel eraldab soojust gaasi põletamine hapniku joas. Atrütüleeni põlemis temp on 3200kraadi. Propaani temp on 2050
Detaili pind oleks läikiv ja puhas ning keevitatavad pinnad liiguksid tihedalt . 2. Elektroodide teravikud oleks siledad ja puhtad . 3. Keevitusaeg oleks lühike , keevituspunktide vahekaugus mitte liiga väike , elektroodide otsad täpselt vastakuti , voolu väljalülitamisel hoida survet keevituspunkti haakumiseni.Itaalia firma Delwin valmistab teisaldatavaid punktkeevitusseadmeid.Kontaktkeevituse teel ühendatakse difte,polte,tikkpolte ja detaile pindadega . Peale sulatamine Pealesulatamisega keevitatakse lisametalli detaili pinnale.Enamasti rakendatakse sulavate elektroodidega peale sulatamist.Sulamatuid elektroode kasutatakse kõva sulamitega peale sulatamisel.Kaetavad pinnad puhastatakse metallselt läikivaks.Kui võllide ja avade ovaalsus ületab 0,5 mm,siis taastatakse nende õige geomeetriline kuju. GAA SKEEVITU S g a a s k e e vitu s el e r ald a b s o oju st g a a si p õl eta min e h a p niku jo a s. Atrütül e e ni
hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla metalli pindamine spetsiaalsete kõvade katetega (pihustamisega, pealesulatamisega, pealekeevitamisega jne), selleks on väljatöötatud spetsiaalsed sulamid, seadmed ja tehnoloogia, vt.1-II, lk. 187-190. Erosioonkulumine tekib vedeliku- või gaasivoo mõjul metallpinnale. Põhimõtteliselt on see metalli kohalik väsimus ja purunemine korduvate mikrolöökide tulemusel (laevakruvid, hüdro- ja gaasiturbiinilabad, torustik, armatuur jne.).
annaabi.ee 
