KUMU: „Ilmne paratamatus“
arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti
all, seal ei olnud.
Näituse osa, mis mulle enim meeldis ning meelde jäi, oli nimega „film“.
Selle näituseosa ülesehitus oli väga lihtne: 2 ekraani, kus jooksid eesti- ja
inglisekeelne tekst ning pealeloetud tekst. Ekraanidel jooksvad tekstid, mis
esmapilgul tundusid olevat kooskõlas pealeloetava tekstiga, kuid pikemal
kuulamisel ning lugemisel mõistsin, et midagi on valesti. Mõnel hetkel ei
läinud pealeloetav tekst ning ekraanil olev tekst päris täpselt kokku,
midagi oli nagu puudu. Pärast mõningat aega, olles segaduses ning
proovides aru saada, miks sellised vead tekkisid, seletas giid meile, mida
autor öelda tahab. Nimelt kui Farkas Eestisse tuli, oli talle võõras see, et
meie televisioonis näidatakse välismaa filme subtiitritega, mitte
pealeloetuna, nagu seda tehakse Ungaris. Talle meeldis idee, et filme on
võimalik vaadata originaalhelis, kuid mõistis, et kuna inimene ei suuda nii
annaabi.ee 
