KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES
on mõõdetaval hulgal ka veel mikrolainepiirkonnas. Passiivse mikrolaineradiomeeter on
mõõteriist, mis mõõdab kiirgust selles spektrivahemikus (0.3 6 cm) Sellise kiirguse footonite
energia on vaid mõni meV, mistõttu nad ei tekita elektron-auk paare pooljuhtides. Neid saab
detekteerida metallist antenniga, milles hakkavad vahelduvvälja mõjul liikuma vabad
elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed
kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab
antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse
ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub
temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra
on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab
annaabi.ee 
