Tiit Lauk humanitaar
jätsi” (käesoleva töö autori poolt kasutusele võetud termin) tekkimises leida (kannel
Uuemõisa džässbändis), oli aega siiski liialt vähe olnud ja tõsiseltvõetavamalt saab rahvusliku
džässi tekkest rääkida siiski alles paarkümmend aastat hiljem seoses Uno Naissoo loominguga.
Tuleb tunnistada, et sõda ja okupatsioonid lõhkusid eesti džässielu kõige põnevamal
momendil, ajal, kui see just hakkas õiget hoogu sisse saama tänu pealekasvanud uuele noorte
muusikute põlvkonnale, kes asus järjest aktiivsemalt tegutsema džässipõllul. Neil noortel olid
juba küllaltki selged ja kõrgele seatud eesmärgid, mille poole püüeldi. Oluliselt oli laienenud
ka džässmuusika leviala – kui see 1930. aastateni piirdus vaid Tallinnaga, siis nüüd oli täiesti
arvestatavaid arenguid märgata ka Tartus, Viljandis, Narvas ja Pärnus. Džässi populaarsuse
annaabi.ee 
