Rahvusliku liikumise põhjused Eestis
3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid
senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad
näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti
Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati.
4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka
pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli
jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales
rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas
selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges
ajalooliseks eksimuseks, sõdis laulupidude vastu, avaldas tsaarivalitsusele 1000tänu EKS sulgemise