TÖÖLISKULTUUR (ELAMISTINGIMUSED, KORTERITE SISUSTUS)
Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest
pesukööki polnud. Õhku rikkuasid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid(uriini koguti
vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada,
jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri
kui ka töö.
Alles 19.sajandi lõpus, aga eriti pärast 1905.-07. Aasta revolutsiooni hakati olusid
mõneti parandama. Osa kasarmuid sai pealeehitise, ka kasarmute sees hakati ajutisi vaheseinu
asendama püsivatega ning moodustama koridorisüsteemis kööktube. Kui seni olid töölised
kasarmukoha saanud tasuta, siis nüüd hakkas tuba maksma 1-1,25 rubla kuus. Paranesid ka
sanitaarolud: kaotati uriinitünnid, kuuride juurde ehitati püsikäimlad, tarbevett hakati saama
sauna väliskraanidest ja kolmest pumbakaevust, kust see kalekookudega tupa kanti(varem oli
vett toodud jõest).