Valle-Inclani kirjanduslik stiil
nagu Homeros." Kuigi Valle-Inclán ei jäänud kunagi pimedaks, lõi ta pimedaid tegelasi,
tähelepanuväärseim neist ongi Max Estrella.
1920. aastate lõpus kirjutatud romaanides on pigem tegemist piltide reaga nagu laval, kuhu
tegelased ilmuvad ja kaovad, esindades oma sotsiaalset rühma. Iseloomustused on napid,
ehkki meeldejäävad ja ammendavad, kõrvallausete asemel näeme sageli ridamisi (suurtähega
algavaid) pealauseid, mille omavahelist seotust märgivad kaksikpunktid. Tegelaste kõnet
ilmestavad mitmesugused stiilitasandid, valitud kõrgstiilist vulgarismideni. Teksti rikastavad
murdesõnad, amerikanismid, võõrsõnad ja autori uuskeelend, mis jäävad väljapoole
akadeemilist normi.
Valle-Incláni stiili juurde kuulub eksklamatiivsus: tekst on läbi tikitud hüüatuste-karjatustega,
eksalteeritud ekspressiivsusega. Ometi jääb olemuses kõik samaks, miski ei muutu.
annaabi.ee 
