Ida-Virumaa rahvakultuur
6
Juukseid kammisid nii naised kui neiud otselahku. 19.saj. esimesel poolellasti juuksed
lahtiselt õigadele langeda. Sajandi teisel poolel hakati neid kahte patsi palmitsetult ümber
pea, sajandi lõpul kuklas sõlmes kandma.
Neiude peaehteks oli pärg. Pärja aluseks oli 2-3 sõrme laiune höövlilastudest võru, mis kaeti
siidriidega või -lindiga, jattes lindiotsad kuklast rippu. äärtele kinnitati kardpitsist või
-pealast kaunistusribad, tressid. Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid
Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud
laulatusel pärg peas.
Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas.
Kreutzwald on loetelu järjestanud järgmiselt: rätt, pearätt ehk linakas, v5rutanu, tutik,
harjakas, teravtanu. 19.saj. keskpaigaks jõudis Virumaale ka pottmüts, mis Harjumaal
Tallinna ümbruses juba 18
annaabi.ee 
