Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse
Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää
linnuse. Ugalased kutsusid endale sakalased appi ja tegid tasuretke, millele omakorda
järgnes lätlaste tasuretk. Sakslaste ja eestlaste sõdimine lõppes sellega, et eestlased
varitsesid vaenlaseid Ümera jõe ääres ja lõid vaenuväe puruks. Järgmisena tungisid
eestisse Alberti abipalvel 1219. aastal taanlased, nendega eestlastel nii hästi ei läinud. See
lahing lõppes taanlaste kasuks tänu vürst Vitslavi väesalgale, mis oli pealaagrist veidi
eemale leeri jäänud ja tagas eestlase lüüasaamise. Seejärel hakkasid taanlased ja
sakslased üksteise võidu Põhja-Eestit ristima, sest esimene ristija omandas ülemvõimu
maa ja rahva üle. 1220.aastal sekkus ka Rootsi, kes hõivas Lihula. Rootsi õnnestuti tagasi
lüüa, tänu sellele, et nende kuningas lahkus ja saarlased kasutasid võimalust ning piirasid
linnuse sisse ja saavutasid võidu. Kahjuks kurnas kogu see pikk sõdimine eestlaseid ning
inimjõud ammendus
annaabi.ee 
