Mõis ja talu
rüütlimõisa.
Kolmanda rühma moodustasid krikumõisad ehk
pastoraadid, mis andsid elatist kirikuõpetajatele.
Mõis ja talu
Talu on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja väike
maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonega.
Mõis avaldas talule teatud mõju. Mõisast õppisid talupojad uusi
majapidamisvõtteid, võeti üle mitmesuguseid tavasid, näiteks
õpiti kohvi jooma.
Enamasti jäi mõis talupojale siiski võõra võimu keskuseks.
Talupoeg ei tohtinud mõisa peakusest siseneda, mõisaõues pidi
ta aupaklikult mütsi maha võtma. Mõisnikud võisid talupoegi
karmilt karistada. Palju sõltus muidugi mõisniku isikust. Nii
heade kui ka kurjade mõisnike kohta kõneldi mitmesuguseid
jutte veel sada aastat pärast seda, kui nad olid surnud. Oli
mõisnike, kes rajasid koole, püüdsid talupoegade elujärge igati
parandada. Mõnikord on niisuguse suhtumise põhjuseks
mõisniku osaliselt eesti päritolu. Näiteks Liivimaa tuntud
annaabi.ee 
