1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid
1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali tarbijate seisukohast, kusjuures uudisväärtuslikkuse üle otsustamisel on peakriteerium see, kas teema on värske ja päevakajaline, lugejatele lähedane ja teatud mõtte ebatavaline. Uudisväärtust lisavad ka mõju lugejale, prominentide osalemine ja konfliktsus. Niisiis, meedia kujutab endast neid tehnilisi vahendeid, mis hõlmavad kogu vaimse liikumise, võimaldades kultuurilise ja sotsiaalse pärandi edastamise ühtedelt inimestelt teistele ka nägemise - ja kuulmisulatusest kaugemate ehk siis suurte vahemaade taha. Meedia all tuleks mõista veel palju enamat, kui vaid
elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu organisatsioon on riikide liigitamise peakriteerium riigivormi tähistamisel. Praegu on status mixus: rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib faktiliselt peaminister (monarhia). Lõpliku pildi riigivormist loob see, millised on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Demokraatlikud riigid jagunevad kaheks ühel juhul koondub kõrgem riigivõim ühe organi kätte ja teisel juhul mitme organi kätte esimeste hulka kuuluvad parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga riigid