seirepüüki ka 2010. aastal. Kuningvere järves on jõevähi seisundi osas aga märgata paranemise trendi. Jõevähi arvukus on kõrge Kurtna järves, Tänavjärves, Värska lahes ja Ärma jões. Seejuures oli täheldatav oluline vähivaru kasv Kurtna Suurjärve ja Tänavjärve puhul. Karujärves, Luguse jões ja Punapea jões on jõevähi asustustihedus väga kõrge. Neist Luguse jõe vähivaru on just viimastel aastatel olulisel määral taastunud. Lisaks Kuke peakraavile leiti lapihaigeid vähke veel Tänavjärvest ja Ärma jõest. Üksikuid portselanhaigeid isendeid esines pooltes seirealades. Vähi koorikul parasiteerivaid vähikaane (Branchiobdella sp.) esines vähem või rohkem peaaegu kõigis veekogudes, v.a Tänavjärv. Nende parasiitide mõju vähipopulatsioonile peetakse väheoluliseks. Röövpüügi mõju vähiasurkonnale hinnati oluliseks Luguse jõe ja Tänavjärve ning tõenäoliseks ka Kuningvere järve puhul
2. UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED Undi veehoidlat on nimetatud ka Hundi veehoidlaks ja Võibla paisjärveks. Vello Sulakatkole edastatud küsimustikust (lisa 1) selgus, et Undi veehoidla rajati 1977. aastal. Undi veehoidla ja Savikoja paisjärv rajati Sootaga sovhoosi karjamaade vihmutussüsteemi tarvis varuvee kogumiseks (vihmutussüsteemi Volzanka toiteveena - Sootaga suurfarmi kultuurkarjamaade vihmutussüsteemide 1 ja 2 veega varustamiseks). Paisjärved rajati Pupastvere peakraavile, mis saab alguse Pupastvere järvest ja suubub Amme jõkke. Rajamine toimus Sootaga sovhoosi juhtkonna algatusel, mitte käsukorras, kultuurkarjamaade söödabaasi paremustamiseks ja majandi piimatoodangu tõstmiseks. Kaasajal järved (kunstlikud veehoidlad) ei täida enam esialgset funktsiooni. Kuna vihmutussüsteemi häireteta töötamiseks vegetatsiooniperioodil ( mai august) ei piisanud 30 mm kastmisnormi korral järvede veemahust kolmeks
ei võiks kõiki kulutusi jätta maaomaniku kanda. Toetuste aluseks võiks olla alljärgnevad põhjused:*Euroopa Ühenduse majanduspoliitika;*Kogu väljakantav biogeenide kogus ei pärine konkreetse maaharija majanduslikust tegevusest ning tema osa pole täpselt mõõdetav;*Taimetoitainete väljakannet põhjustavad ekstremaalsed looduslikud tegurid, mis pole prognoositavad;*Kuivendus parendab keskkonnaseisundit suuremal alal, olles kasulik kogu ühiskonnale;*Rajades kinnisomandist läbiminevale peakraavile settebasseine, vee puhastamist toetades teda rakendama keskkonnakaitselisi abinõusid paraneb tervikuna eesvoolude seisund; Väljakantava lämmastiku hulk peab vähenema 50%. Rakendatavate abinõude eesmärk on biogeenide väljakande vähendamine. Põllumajanduse osa biogeenide väljakandes on jäänud Soome oludes suureks, sest muudes majandusharudes tänu abinõude rakendamisele on taimetoitainete väljakanne vähenenud kiiremini.. Soomes
annaabi.ee 
