Kaali meteoriidikraater
maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri
läbimisel meteoriit kuumenes ja
purunes 5...10 km kõrgusel tükkideks
ning langes maapinnale
meteoriidisajuna, tekitades 110
meetrilise läbimõõduga 22 m
sügavuse peakraatri ning kaheksa
12...40 m läbimõõduga 1-4 m sügavust
kõrvalkraatrit.
Meteoriidi põhimass plahvatusel
pihustus ning seni on leitud vaid 0,5
kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua
tükikesi kõrvalkraatritest.
Varasemad uurijad lugesid Kaali peakraatrit vulkaaniliseks
plahvatuslehtriks või lubjakivi, kipsi ja kivisoola lahustumisel
tekkinud karstisüvendiks. Viidati ka võimalusele, et tegemist on
hoopis muistse linnusega, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku
järve ümbritses inimese poolt kuhjatud vall. Kraatri meteoriitset
päritolu pidas esimesena tõenäoliseks J. Kalkun-Kaljuvee 1922.
aastal, mõned aastad hiljem avaldas sama arvamust ka mandrite
triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener.
annaabi.ee 
