Rahvuslik liikumine
Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul
tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma
kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja
saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus
asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste
Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja
tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli
peakomiteeliige. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm
isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Aastast 1878 toimetas
Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Tema lähemad
abilised toimetuses olid Jaak Järv ja Jakob Kõrv. Ajaleht kritiseeris kehtivat
agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid
reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi
kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuksrahvusliku
annaabi.ee 
