Pinnased ja muld
muutuv ja mitmeti defineeritav. Käesoleva aine seisukohalt eesvooluna käsitletakse veekogusid kuhu
suubuvad kuivendussüsteemidest tulevad veed ning seda vooluveekogude puhul ulatuses, kus veetase
otseselt mõjutab süsteemide toimimisvõimet. Ka siin on toimunud mõiste juures muutused. Erinevalt
varasemast eesvoolu tähendusest, kus kuivendussüsteemina käsitleti enamasti kogu kuivendusobjekti
koos oma põhivõrguga, on tänapäeva mõistes eesvooluks ka endised kogujakraavid ja peakollektorid (Ø >
200 mm), kuhu suubuvad mitmelt kinnisomandilt tulevad veed. Kuivendussüsteemi suublaks on tavaliselt
kas vooluveekogu (jõgi, oja, kanal) või seisuveekogu (meri, järv, veehoidla). Mõnikord on võimalik
suublaks kasutada maa-alust veemahutit karstitühimikku või hästi vettjuhtivat pinnast. Kuid piiravaks
teguriks võib siin osutuda põhjavee reostusoht. Väiksema pindalaga kuivendussüsteemidele saab sobiva
reljeefi korral suublana kasutada ka looduslikke nõgusid
annaabi.ee 
