Eesti muinasaeg
Teine kinnismuistend, mis pronksiajast
pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud
olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid
põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad
kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest
ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti
veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik,
tema kõrvale teised pereliikmed. Oletatakse, et sellist matmisviisi kasutati ühiskonna
väljapaistvamate isikute puhul, sest selliseid kalmeid pole palju leitud. Neljandat tüüpi
kinnismuistendid on lohukivid, mida on leitud Eesti aladelt umbes 1800. Enamasti oli kivis
lohke 1-2, kuid vahel ka enam. Lohkude tähendus pole teada. Enim on neid kivisid leitud
annaabi.ee 
