Ida-Virumaa rahvakultuur
Pärjavõrusid olnud müügil, 15 kop. tükk. Pärdi kandsid
Ida-Virumaa neiud kaua, veel 1870. aastatel. Mitmel välitöödel küsitletu emal olnud
laulatusel pärg peas.
Abielinaiste traditsiooniliste peakatete eri vormide poolest on Kirde-Eesti rikas.
Kreutzwald on loetelu järjestanud järgmiselt: rätt, pearätt ehk linakas, v5rutanu, tutik,
harjakas, teravtanu. 19.saj. keskpaigaks jõudis Virumaale ka pottmüts, mis Harjumaal
Tallinna ümbruses juba 18.sajandil varasemaid peakattevorme välja tõrjus. 19.saj. lõpul
hakkasid Alutaguselgi nooremad naised oma pead ehtima väikese linnamoelise tanuga,
oubiga. Lõpuks oli siingi kasutusel kolmnurkseks kokkumurtuna lõua alla köidetav rätik -
algul täiendava, salandi lõpul ka peakattena.
Ehted. Väike hõbedast (või mõnest odavamast metallist) sileda võru kujuline vitssõlg (siin
kutsutud preesiks) oli otseselt tarbeese. Sellega kinnitasid mehed oma särgi rinnaesise ja
seda kasutasid ka naised
annaabi.ee 
