Eesti rahvariided
käised, 19. sajandist alates pottmüts.
Lääne-Eesti (k.a. Kihnu) rahvarõivastel oli ühisjooni nii Lõuna- kui Põhja-Eestiga. Naistel
pikkade varrukatega särk, mille peal kanti kampsunit ja (eriti Läänemaal) liistikut ning
kolmnurkseks kokkumurtud õlarätti. Käiseid kanti vaid Kihnus. Pikitriibulisel seelikul, mis
kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks, võib omapäraseks pidada laiguliseks värvitud lõnga
neolõnga sissekudumist ja sissepressitud volte. Peakatteil suuri kihelkondlikke erinevusi.
Mehed kandsid põlvpükse ja vatti, mis Läänemaal tehti sarnaselt Põhja-Eestiga potisinine,
Pärnumaal aga lambapruun või -must vasknööpidest hõlmakaunistustega.
Ühtne kogu Lääne-Eesti ja saarte rahvarõivastele oli ülerõivaste lambapruun värv.
Saarte (Saare-, Muhu- ja Hiiumaa) rahvarõivad olid mõneti erinevad. Palju ühisjooni oli
eestirootslaste riietusega: nt kurrutatud (s.o kuumade leibade all volti pressitud) seelikud ja
ülerõivaste lõige
annaabi.ee 
