eraldunud soojushulgaga (%) 13.Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi.Rõhu järgi: 1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad. 2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel. 3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. Tööpõhimõtte järgi-leektorukatel-põhiliseks elemendiks on silindri kujuline kere. Katla kere on mõlemast otsast suletud kaantega esiotsa kaande on lõigatud ümargused avad, mis suletakse ustega, mille taga asuvad küttekolded. Koldes tekkinud kuumad gaasid tõusevad tulekambrise, teevad 180(kraadise)pöörde, ja suubuvad leektorudesse, mis asetsevad vahetult küttekolde kohal
erinevaid numbreid. Madalrõhukatlad on aurukatlad töörõhuga kuni 2 MPa. Mootorlaevade abikateldest ja utilisatsioonikateldest enamik ning eranditult kõik leektorukatlad on madalrõhukatlad. Keskrõhukatlad on katlad töörõhuga 2…3,5 MPa. Mootorlaevadest võivad keskrõhu- katlad olla kasutusel abikateldena suurtel diiseltankeritel. Kõrgsurvekatlad on katlad töörõhuga üle 3,5 MPa. Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed
annaabi.ee 
